Kulturismi ja fitnessi treener
Kulturismi- ja fitnessitreener on treener, kes omab koolitust nii tervistava kehalise treeningu kui ka jõu- ja vastupidavuse treeningu alal ning oskab ette valmistada ja läbi viia jõusaali ning üldkehalise arendamise treeninguid.
https://www.eok.ee/treenerid/treenerite-eetikakoodeks
Miks just EOK treenerikutse?
EOK treenerikutse on ainsana nii riiklikult kui ka kogu Euroopas tunnustatud treenerikutse. Spordiseaduse kohaselt peab Eestis iga spordijuhendaja ehk treener omama treenerikutset. Treenerikoolituse puhul on turul hulganisti erinevaid koolitusteenuse pakkujaid. Mis eristab just EOK treenerikutset, on paika pandud kutseraamistik ning kindlad nõuded, mis peavad olema täidetud kutse taotlemiseks.
Treenerikutse taotlemise eeldus on reeglina spordialane kõrgharidus või selle puudumisel spordi üldainete kursuste läbimine Tallinna või Tartu ülikoolis . Lisaks sellele vastava spordiala erialakoolitus. Ainuüksi spordi üldainete läbimise nõue eristab Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu jõusaalitreenerite koolitust teistest koolitustest, sest reeglina on koolitajateks ülikooli professorid ja dotsendid ning erialakoolitustel kõrgemat kraadi omavad koolitajad, tagades seeläbi teaduspõhisuse ja kaasaegsuse.
Samuti on mahult ja ülesehituselt EOK treenerikoolitust oma mahult ja sisult kõige rikkalikum (tabel). Täieõigusliku treener tase 5 kutsetunnistuse omastamiseks on vaja kokku läbida 300 tunni ulatuses koolitusi ning läbida 3 eksamit, mis jaotub vähemalt 3 aastase perioodi peale.
Samuti on erinevalt alternatiivsetest kooliste pakkujatest kompetentsi ja pädevuse hoidmiseks EOK treenerikutse puhul kehtestatud pidev enesetäiendamisnõue. Treenerikutse 4-aastase kehtivusaja jooksul on vajalik läbida 60 tunni ulatuses erialaseid täienduskoolitusi. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit on üks liidreid erialaste teaduspõhise täiendkoolituste korraldamisel kaasates nii spordiarste, psühholooge ning füsioterapeute.
Kvalifikatsioonisüsteemist ja kutsestandarditest.
Töötaja seisukohalt annab kutsekvalifikatsiooni tõendamisel saadud kutsetunnistus võimaluse eristada ennast tööturul nn libaspetsialistidest ning loob kutseala sees võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning annab aluse elukestvale õppimisele.
Tööandja jaoks annab kutsekvalifikatsioonisüsteem võimaluse kujundada ja planeerida ettevõttes sihikindlamalt personalipoliitikat, töötajate koolitust ja võimaldab organisatsioonil inimressurssi paremini juhtida. Kutsetunnistuste olemasolul ei pea tööandja tegelema töötaja tausta uurimisega, mis lihtsustab tunduvalt suures ettevõttes töötajate värbamist.
Koolitaja seisukohast on kutseomistamine abiks koolituse vajaduse ja sisu väljaselgitamisel.
Riigi jaoks on kutsekvalifikatsioonisüsteem protsesside suunajaks tööjõuturul, mis annab võimaluse inimressurssi hinnata ja planeerida riiklikul tasandil, luues eeldused majanduse konkurentsivõime kasvuks.
Lisainfo koduleheküljel www.kutsekoda.ee