Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele, esitada akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobikaelemente sisaldav vabakava, mis annab esitajale küllalt vabad käed (st kohustuslikke elemente ei ole) aga eeldab siiski neil aladel häid oskusi. Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures?
Hindamise võtmesõnad on “tervis” ja “sportlikkus”. Hinnatakse võistleja keha sportlikku välimust kui tervikut, sealhulgas lihaste arengut, kehaehituse tasakaalustatust ja proportsioone aga ka näo ilu, soengut, naha seisukorda. Arvesse võetakse ka võimet esineda enesekindlalt ja graatsiliselt. NB! Kulturistlikult suur lihasmass ja “liigne” lihaste reljeefsus on miinuseks aga lihased peavad olema treenitud ja vähese rasvaga.
Keha hinnatakse vabaseisus, eest-, küljelt- ja tagantvaates. Vabakava puhul hinnatakse ainult kava ja selle sooritust, mitte keha. Võistlustulemuses on keharaundil ja vabakavaraundil võrdne osakaal.
Meeste fitnessis jagati esimesed ametlikud maailmameistrivõistluste medalid aastal 2006. Aastatel 2003-2005 võisteldi maailma karikale.
Suures osas on meeste võistlusmäärused sarnased naiste omadele aga lihasmass on piiratud juba reeglitega. Sõltuvalt võistleja pikkusest on määtatud maksimumkehakaal.
