EKFL põhikiri

SPORDILIIDU “EESTI KULTURISMI JA FITNESSI LIIT” PÕHIKIRI

ÜLDSÄTTED

1. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu põhitegevus on suunatud spordi ja eelkõige kulturismi ja fitnessi harrastamisele Eestis.
2. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit (edaspidi nimetatud „liit“) ühendab Eestis kulturismi ja fitnessiga tegelevaid juriidilisi isikuid ühistegevuseks, kulturismi ja fitnessi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.
3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Eesti Spordi Hartast, Eesti Olümpiakomitee hea juhtimise tavast ning Rahvusvahelise Kulturismi Föderatsiooni (IFBB) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Liidu asukoht on Tallinn ja tema tegevuspiirkond on Eesti Vabariik.
8. Liit on asutatud 27.novembril 1997.a. Tallinnas

 

LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

9. Liidu tegevuse eesmärgid on kulturismi ja fitnessi arendamise kaudu tipp- ja võistlusspordi ning liikumisharrastuse tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, kulturismi ja fitnessi kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.
10. Eesmärkide täitmiseks liit:
    • koondab ja ühendab kulturismi ja fitnessiga tegelevaid liidu liikmeid;
    • propageerib spordiga tegelemist ja kaasab liidu liikmete kaudu liidu tegevusse kulturismist ja fitnessist huvitatud isikuid ja toetajaid;
    • arendab aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;
    • korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab liidu edetabeleid, määrab liidu esindajad rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja liiduvõistluste juhendeid, hangib liidu liikmetele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma liidu liikmeid ning toetajaid;
    • korraldab oma liidu tipp- ja võistlussportlaste võimaluste kohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest spordivõistlustest;
    • arendab koostööd sama spordialaga tegelevate liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, juriidiliste isikutega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal harrastatava spordiala edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
    • viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, müüb reklaami, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid
    • autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
    • osutab oma liikmetele vajalikke teenuseid ja täidab liikmete poolt talle delegeeritud teisi ülesandeid;
    • korraldab treenerite ja kohtunike kutsetaseme eksameid ja koolitusi.

 

LIIDU LIIKMESKOND

11. Liidu liikmeteks võivad olla kõik juriidilised isikud, kelle tegevuse eesmärgiks või üheks eesmärkidest on kulturismi ja fitnessi harrastajate ühendamine ning sporditegevuse korraldamine, kes tunnistavad liidu eesmärke ja osalevad aktiivselt nende elluviimisel, tunnistavad ja täidavad liidu põhikirja ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta teeb juhatus otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab liidu üldkoosolek. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.
13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Juriidilisest isikust liikme teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 6-kuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Etteteatamise tähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab korduvalt täitmata liidu valitud organite poolt oma pädevuse piires vastu võetud otsuseid või on sattunud hoolimata juhatuselt meeldetuletuse saamisest liikmemaksu tasumisega enam kui poole aasta pikkusesse viivitusse.
16. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
17. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb põhikirjaga ette nähtud liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.

 

18. Liidu liikmetel on õigus:
    • osaleda ja olla esindatud liidu kõigil võistlustel ja üritustel;
    • kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
    • osaleda oma esindajate kaudu üldkoosolekutel ning seada üles ja valida esindajaid liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse;
    • esitada õigustatud arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda puudutavat informatsiooni;
    • kasutada vastavalt kehtestatud korrale) liidu sümboolikat ja vara;
    • liidust välja astuda.

 

19. Liidu liikmed on kohustatud:
    • järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite poolt oma pädevuse piires vastu võetud otsuseid;
    • arendama ja harrastama spordiala, millega liidus tegeletakse;
    • osalema korralistel ja erakorraliste üldkoosolekutel;
    • tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
    • kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
    • hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
    • muid kohustusi saab liikmetele panna üksnes liidu üldkoosoleku või juhatuse otsusega omades selleks liidu liikme eelnevat nõusolekut.

 

 

LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

ÜLDKOOSOLEK

20. Liidu kõrgeimaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda liidu liikmed.
21. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.
22. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
23. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja üldkoosoleku päevakord.
24. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või liidu muu organi pädevusse.

25. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    • põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
    • liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
    • liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
    • majandusaasta aruande kinnitamine;
    • majandusaasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
    • juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
    • liidu juhatuse esimehe (presidendi), liidu juhatuse aseesimehe (asepresidendi) ja teiste liidu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
    • liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;
    • juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses liidu esindaja määramine;
    • liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning tehingu tingimuste määramine.
26. Üldkoosolekut juhatab liidu juhatuse esimees (president) või ülkoosoleku poolt valitud koosoleku juhataja.
27. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
28. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid ja sellel on esindatud üle poole liidu liikmetest.
29. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, kutsub juhatus vähemalt ühe kuu jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud liikmete arvust.
30. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik liidu liikmed.
31. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
32. Vähemalt 1/5 liidu liikmetest või vähemalt kuus liidu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad eelnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
33. Liikmed ei või eelnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on eelnimetatud õigust kasutades juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele seaduse kohaselt teatatud.
34. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole liidu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
35. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
36. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liidu liige. Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl. Kui liidu liige ei saa osaleda üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga volitada end üldkoosolekul esindama mõnd teist liidu liiget. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
37. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
38. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
39. Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
40. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjas ettenähtud liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
41. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
42. Kohus võib liidu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
43. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning liidu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Liidu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
44. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla liidu juhatuse liige ega raamatupidaja. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimal-dama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

 

JUHATUS

45. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete arv koos juhatuse esimehe (presidendi ) ja juhatuse aseesimehe (asepresidendiga ) on 3 kuni 7. Juhatus valitakse liidu üldkoosoleku poolt neljaks aastaks. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
46. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb liit, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
47. Liidu juhatuse liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema liidule
48. Liidu juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Liidu juhatuse liige peab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus.
49. Juhatuse liige peab järgima oma tegevuses liidu juhatuse liikmena üksnes liidu huve, sealhulgas ei tohi liidu juhatuse liige enda isiklikke huve eelistada liidu huvidele ning peab vältima huvide konflikti. Liidu juhatuse liige on kohustatud vältima nii sattumist huvide konflikti kui ka tegutsemist huvide konflikti olukorras.
50. Liidu presidendiks ja asepresidendiks ei tohi olla isik, kes on kas omandisuhte, töösuhte või mistahes muu teenuse osutamise suhte kaudu seotud mistahes liidu liikmega.
51. Liidu juhatuse liikmete huvide konflikti vältimiseks tohib liidu juhatusse kuuluda iga liidu liikme osanikest või aktsionäridest, samuti iga liidu liikme emaettevõtte osanikest, aktsionäridest ning iga liidu liikmega kas tööalaselt või muu lepingu (sealhulgas töövõtulepingu, käsunduslepingu) alusel seotud isikutest kokku mitte rohkem kui üks isik.
52. Juhatuse liige peab enne tema valimist liidu juhatuse liikmeks teavitama üldkoosolekut oma seotusest mistahes liidu liikmega, samuti peab ta teavitama juhatust koheselt peale sellise seotuse teket, kui liidu juhatuse liikmeks valitud juhatuse liikmel tekib selline seotus peale tema liidu juhatusse
53. Ka iga liidu liige peab enne juhatuse valimist teavitama üldkoosolekut tema poolt ülesseatud kandidaadi kas tööalasest või muu lepingu (töövõtulepingu, käsunduslepingu) alusel seotusest mistahes liidu liikmega.
54. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest.
55. Iga kandidaadi osas viiakse läbi eraldi hääletus. Hääletus on salajane ja selle tulemused avatakse pärast kõikide kandidaatide läbihääletamist, kui üldkoosolekul osalejad ei otsusta üldkoosolekul teisiti.
56. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised, kusjuures järelvalimised võidab see kandidaat, kes saab teistest enam hääli.
57. Juhul, kui üks või mitu juhatuse liiget jääb valimata põhjusel, et ta ei saanud üle poole üldkoosolekul osalejate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid. Sellisel juhul ei ole nõutav, et  otsuse poolt oleks üle poole üldkoosolekul  osalenud  liikmete või nende esindajate häältest ja valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
58. Liitu esindavad kõikides õigustoimingutes kas juhatuse esimees (president) ja aseesimees (asepresident) ühiselt või kõik juhatuse liikmed ühiselt.
59. Juhatuse esimehe (president) ja juhatuse aseesimehe (asepresident) valivad juhatuse liikmed endi hulgast. Valituks osutub kanditaat, kelle poolt hääletab vähemalt pool juhatuse liikmetest.
60. Juhatus määrab ametisse või kinnitab ametisse konkursi korras valitud peasekretäri. Peasekretär ei või olla juhatuse liige. Peasekretäri ametikoht võib olla tasustatud vastavalt liidu üldkoosolekul kinnitatud eelarves määratud piirides.
61. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
62. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
63. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
64. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.
65. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

66. Juhatuse pädevusse kuulub:
    • liidu üldkoosoleku kokku kutsumine ja üldkoosoleku otsuste elluviimine;
    • liidu liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
    • liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigu-sega koormamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimistel;
    • rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
    • liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
    • liidu komisjonide, institutsioonide moodustamine ja nende juhtide nimeline kinnitamine;
    • välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
    • liidu sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
    • liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning muude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;
    • toetuste ja stipendiumide määramine tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;
    • laenude võtmine ja andmine;
    • kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine;
    • liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele.
67. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
68. Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees, juhatuse esimehe äraolekul liidu juhatuse aseesimees. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 50% juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
69. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

 

 LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

70. Liidu vahendid ja vara moodustub:
    • sisseastumis- ja liikmemaksudest;
    • füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
    • riiklikest toetustest või toetustest erinevatest fondidest ja sihtasutustelt;
    • liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
71. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
72. Liidu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
73. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

LIIDU LÕPETAMINE

74. Liidu tegevus lõpetatakse:
    • liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
    • üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
    • kohtumäärusega sundlõpetamise kohta;
    • üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revisjonikomisjoni liikmeid.
75. Liidu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 2/3 liidu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
76. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerimismenetluses tuleb liidu nimele lisada märkus “likvideerimisel”. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
77. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Juhatuse liikmest või üldkoosoleku otsusega määratud või põhikirjast tuleneva likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.
78. Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudel võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.
79. Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.
80. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid liiduga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.
81. Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad liitu esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada liitu üksinda või mitmekesi.Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse.
82. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
83. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.
84. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.

 

ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

85. Liit (ühendatav mittetulundusühing) võib ühineda teise mittetulundusühinguga (ühendav mittetulundusühing) üldkoosoleku otsuse alusel, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks.
86. Liit võib ühineda mittetulundusühinguga ka selliselt, et asutavad uue mittetulundusühingu. Ühinevad mittetulundusühingud loetakse sel juhul lõppenuks.
87. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
88. Ühinemisel läheb ühendatava liidu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Uue mittetulundusühingu asutamisel läheb ühinevate mittetulundusühingute vara sellele üle. Ühendatava liidu liikmed saavad ühinemisel ühendava mittetulundusühingu liikmeteks. Uue mittetulundusühingu asutamisel saavad selle liikmeteks ühinevate mittetulundusühingute liikmed.
89. Liit võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga.
90. Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
91. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele mittetulundusühingutele. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing. Jaotumisel loetakse liit lõppenuks.
92. Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale mittetulundusühingule. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing.
93. Jagunemisel saavad jaguneva liidu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeteks.
94. Liit võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda ainult mittetulundusühingu jagunemisel.

 

 

 

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud 26.06.2018.a. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu üldkoosolekul