Edu fitnessi võistlustel eeldab peale sobiva välimuse ka sportlikke oskusi, seetõttu on enamus fitnessi võistlejaid eelnevalt tegelenud võimlemise, sportaeroobika, tantsuga. Eks siit peabki otsima põhjust, miks tekkis omaette võistlusala: bodyfitness naistele, mille debüüt MM tasemel oli aastal 2002. Üldistades võiks öelda, et tegemist on fitnessi keharaundiga. Võistlusmääruste järgi on hindamiskriteeriumid analoogilised fitnessiga. (Vt. “Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures?”).
Võistlejad sooritavad poolfinaalis vabaseisud ja finaalis lisaks ka T-kõnnaku.
