27. novembrist kuni 1. detsembrini toimusid Saudi Araabias Khobaris IFBB Fitness Challenge’i maailmameistrivõistlused. Eestit esindas neli sportlast ning koondist saatis Eesti Fitness Challenge’i promootor ja rahvusvaheline võistluskohtunik Ott Kiivikas.
Meeste individuaalarvestuse kuldtaseme võistlustel püstitas Priit Meier värske maailmarekordi 337 punktiga ja krooniti sellega maailmameistriks. Lisaks võitis ta masters meeste vanuseklassi hõbetasemel samuti esimese koha.
Segapaaride hõbetaseme võistlusel tulid isa ja tütar René Laane ning Crisgel-Berit Laane samuti maailmameistriteks.
Meeste pronkstaseme individuaalvõistlusel teenis René Laane kolmanda koha, kaotades hõbemedali võitjale vaid punktiga. Samas kategoorias tuli Jaanus Metsak 11. kohale. Naiste hõbetaseme individuaalvõistlusel sai Crisgel-Berit Laane neljanda koha.
Fitness Challenge – ala, mis murdis fitnessi ajaloos lahti uue peatüki
Kui seni on fitnessi- ja kulturismivõistluste puhul viidatud ala subjektiivsusele – publiku jaoks jääb tihti arusaamatuks, miks üks sportlane teisest paremaks hinnatakse, siis esimest korda selle ala ajaloos lisati võistluskavva füüsilist pingutust nõudev ala. Ja see on see, mis Ott Kiivikat ennast ala edendamise juurde tõmbas. Fitness Challenge on kategooria, kus tulemus ei sõltu hinnangutest, vaid sportlase reaalsest füüsilisest sooritusest.
„See, et lavale jõuavad lõuatõmbed, sangpommid ja muud vahendid, mida sportlased niikuinii igapäevaselt treeningutel kasutavad, muudab ala nii mõõdetavaks kui ka publikule palju arusaadavamaks,“ räägib Eestis Fitness Challenge’i eestvedaja. Tema sõnul on see olnud ka üks olulisemaid põhjuseid, miks ala populaarsus kasvab: tulemuse otsustab sportlane ise, mitte kellegi maitse.
Kodune konkurents – Eesti trump rahvusvahelisel areenil
Eesti sportlaste edulugu Fitness Challenge’is ei ole juhus. Kodune konkurents on tugev ning regulaarseid mõõduvõtte peetakse sisuliselt igakuiselt. „Meil on keskmine tase väga kõrge. See on ka põhjus, miks mitmed Eesti sportlased jõuavad rahvusvahelisele tippu,“ selgitab Kiivikas. Sama oluline kui tihe võistluskalender on toimiv kogukond – avatud, ühtehoidev ja uutele tegijatele toetav. Just see hoiab alale tulijate arvu kasvus ning loob tugeva motivatsioonipinna.
Kohtuniku töö – kaugelt keerulisem, kui esmapilgul paistab
Kui kõrvaltvaataja arvates seisneb kohtuniku töö lihtsalt korduste lugemises, siis tegelikkuses on see märksa keerulisem. Sportlased hakkavad kohe piire kompama, kui musta tehnikaga kordused ära loetakse. Kohtunik peab suutma kiiresti reageerida, suunata ja vajadusel korrigeerida.
Maailmameistrivõistlustel astus Kiivikas seekord üles ka uues vastutusrikkas rollis. Peakohtunikuna tuli tal aga silmitsi seista hoopis teistsuguste väljakutsetega. „Rahvusvahelistel võistlustel lisandub veel üks murekoht – erinevate riikide kohtunike ebavõrdne tase. Mõnes kohas kiputakse „oma sportlasi“ eelistama ning tehnilisi apsakaid läbi sõrmede laskma. Seetõttu peab peakohtunik jälgima korraga lausa kuue ala kohtunike tööd, et tagada kõigile võrdne mängumaa,” selgitab Kiivikas.
Sportlaste kõige sagedasem viga on tema sõnul see, et pingesituatsioonis kaob fookus ning kohtuniku juhiseid ei kuulata. See maksab aga tulemustes kibedalt kätte.
Selge nägemus: Fitness Challenge jõuab suurte massideni
Tulevikku vaatab eestvedaja optimismiga. Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul näeb ta Fitness Challenge’it kujunemas üheks fitnessi suuremaks alamalaks. Uusi formaate ja harjutusi katsetatakse veel, kuid areng liigub jõuliselt edasi.
2026. aastal on juba kindel, et toimuvad esimesed üliõpilaste meistrivõistlused. Samuti on hoogsalt edenemas koostöö Kaitseliidu ja Kaitseväega. „Arvestades, et mitmed meie tugevamad tegijad on kaitseväe taustaga, on Fitness Challenge’i üldfüüsiline test loomulik täiendus tänasele NATO testile. See on mitmekülgsem, täpsem ja sportlikult ausam,“ lisab Kiivikas.
Selle kõige põhjal on selge: Fitness Challenge ei ole enam nišiala. See on kasvav, aus ja hinnatav spordivorm, mis toob fitnessi maailma midagi tõeliselt uuenduslikku – objektiivse mõõdetavuse ja kirgliku kogukonna, kes liigub üheskoos uute eesmärkide poole.
Sportlane, kes kasvas juhuslikust kutsevastusest Fitness Challenge’i tipuks
Mõnikord algab sportlase teekond täiesti ootamatust hetkest. Nii juhtus ka ühe Eesti edukama Fitness Challenge’i tegija ja värske maailmameistri Priit Meieriga, kelle jaoks sai kõik alguse sellest, kui Miko Lilleorg kutsus ta Pärnu randa paarisvõistlusele. „See oli mu esimene kokkupuude Fitness Challenge’iga – täiesti juhuslik, aga tagantjärele vaadates väga määrav,“ meenutab ta.
Edu saladus peitub rutiinis ja rõõmus liikumise üle
Tema edu pole tulnud iseenesest. Sportlane rõhutab, et kõige alus on süsteemne treening, läbimõeldud toitumine ja taastumine. Olulist rolli mängib ka individuaalne treeningplaan – mitte ükski nädal ei näe välja juhuslik. „Kahe ala puhul on mul aga loomulik eelis,” naerab ta. „Lõuatõmbed ja dipid on mu lemmikud juba lapsepõlvest saati. Kui mingi liikumine päriselt meeldib, on raskeid treeninguid lihtsam taluda.“
Treeningmaht, mis paneb kulmu kergitama
Viimase poole aasta treeningperiood on olnud eriti mitmekülgne. Fitness Challenge’i ettevalmistuse kõrvalt jõudis sportlane läbida ka 70.3 triatloni ning joosta maratoni, mis lõid tugeva üldfüüsilise baasi. Nädalas kogunes 4–6 tundi intensiivseid treeninguid ja lisaks 12–25 tundi aeroobset liikumist. „Olen liikumisõpetaja – mõnel päeval tuli 15–20 kilomeetrit kõndi täiesti iseenesest,“ selgitab ta.
Paus, pere ja uued eesmärgid
Pärast pingelist hooaega ootab ees paus. Meier kavatseb kuni veebruarini puhata, perega aega veeta ning siis otsustada, millised eesmärgid uuel aastal sihiks võtta. Kas aprilliks/maiks valmistuda Euroopa meistrivõistlusteks või seada fookus Eesti MV ja maailmameistrivõistluste poole, selgub uue aasta alguses. „Detsember on taastumise kuu – nii keha kui vaimu jaoks.“
Sõnum uutele huvilistele: tule ja proovi julgelt
Kõigile, kes Fitness Challenge’i vastu huvi tunnevad, on sportlasel vaid üks soovitus: proovige järele. Ala on paindlik, formaate on erinevaid ning igaüks leiab endale jõukohase taseme. „Oluline pole see, mida teised teevad. Tähtis on, et sa ise progresseeruksid. See oli ka minu selle aasta eesmärk – näha muutust enesetundes, tulemustes ja peeglis.“
Tema sõnul on Fitness Challenge üks motiveerivamaid alasid just seetõttu, et treeningutes kasutatavad harjutused tulevad üks ühele ka võistlustel ette. „See teeb eesmärkidest kinnipidamise palju lihtsamaks,“ lisab ta.
